Biheiviorism

3. nädala ülesanne on mõneti väljakutset esitav, kuna oma igapäevases koolitajatöös püüan ma teadlikult biheivioristlikku lähenemist vältida.
Valisin oma õpidisainiks ühe lihtsa teema sõduri baaskursusest.

Sihtgrupp: Relvaõpet läbiv kaitseliitlane
Teema: Relvaõpe
Aine: Ohutustehnika
Tund: Millal hüüda „Tuli, seis!“
Õpieesmärk: Tunni lõppedes mäletab õppur, millal hüüda „Tuli, seis!“.
Tulemus on rahuldav, kui õppur valib õigesti kuus olukorda, millal hüüda „Tuli, seis!.

Sissejuhatus: Selgitatakse õppetunni eesmärki ja struktuuri, läbiviimise põhimõtteid. Lihtsate küsimustega äratatakse õppurite eelteadmised ja motivatsioon antud teemat õppida.

Ainekäsitlus: Õppur loeb iseseisvalt läbi teooriaosa „Tuli, seis!“ hüüdmise kohta. Soovikorral võib ta ka ainekäsitluse osa vahele jätta ja koheselt harjutama asuda.

Harjutamine: Õppur lahendab järjest ülesandeid. Ühes ülesandes on kuus erinevat küsimust/situatsiooni, mille puhul õppur peab valima, kas hüüda „Tuli, seis!“ või mitte. Kui õppur vastab õigesti, saab ta kiituse osaliseks, kui valesti, siis suunatakse ta teooriaosa vastava punkti juurde tagasi.
Ekraani servas on harjutamise ajal pidevalt näha eelmiste ülesannete ja ka hetkel lahendatava ülesande skoor nt 4/6, 2/6, 5/6. See võiks tekitatada õppuris võistlushasarti ja tahtmist iseenda varasemat tulemust ületada.
Õppur peab sooritama väemalt 3 ülesannet maksimumtulemusele enne, kui ta saab asuda kontrolli juurde.

Kontroll: Õppur valib etteantud nimekirjast olukorrad, millal tema arvates tuleb hüüda „Tuli, seis!“ ja märgistab need. Kontrolli sooritamisel positiivselt, kuvatakse ette õppurit kiitev sõnum ja ta võib asuda järgmise tunni juurde. Kontrolli sooritamisel mitterahuldava tulemusega, suunatakse õppur tagasi harjutamise juurde.