Panen kirja oma mõtted 6. nädala teemadel ja toon välja kaks erinevat ja minu jaoks õpetlikku juhtu, milles ma mõlemal juhul olen osalenud ise õppijana.
1. Wiki-lugu
Juba üsna pikka aega kulgenud e-õppekursusel, kus senini oli olnud vaid individuaalne töö, mis tähendas igal nädalal ise materjalidega tutvumist ja ülesannete lahendamist, soovitav oli lugeda ka teiste töid ja neid foorumis kommenteerida. Õppijaid oli kursusel üle 30.
Ja peaaegu viimase ülesandena kursuse lõpus tuli teha rühmatööd. See oli situatsiooni lahendamine wikis.
- Rühmas oli 5-6 liiget (enam täpselt ei mäleta) ja rühmad jagati õppejõu poolt. Kokuvõttes tegime selle töö ära kolmekesi, kuna rühmade jagamisel ei olnud arvestatud seda, et nagu e-õppes pahatihti juhtub, olid teised grupiliikmed oma tegemistega alles mingite eelnevate nädalate ülesannete juures ja ei olnud ilmslet isegi niikaugele veel vaadanud, et neil tuleks parajasti juba rühmatöösse panustada. Tegin tagasisdies kursusele ka ettepaneku, et rühmad võiks tekkida parajasti oma sooritustega samas järgus oelvatest inimestest.
- Raskused ilmnesid selles, et see sama wiki oli meie ainuke suhtluskoht ja me käisime seal kõik erinevatel aegadel ja kuidai ei tekkinud sellist koos tegemist ega ka ülesannete jagamist. Asi lahenes taaskord nagu individuaalne töö, et igaüks lisas mingid oma asjad ja keegi teise tehtut suurt puutuda ei julgenud.
Pool aega kulus ilmselt imestamisele, kus on teised rühma liikmed ja keegi ei haaranud nö juhirolli ja ei suunanud tegutsemist. Juhi tekkimine või muul moel tegevuse kokku leppimine oleks antud olukorras väga vajalik olnud.
2. Hajutatud õpikeskkond
Teine lugu oli hoopis teistsugune. Siin oli tegu osaliselt veebipõhise kursusega ja seega tundsin ma kõiki inimesi, kellega ühes rühmas olin, ka päriselus.
- 4-sed rühmad sai ise moodustada. Oles ülesande kätte saanud, hakkas meie vahel tihe suhtlus kasutades erinevaid suhtluskanaleid e-postist ja skypeist blogideni. Üsna ruttu kujunes meie ühise töö südameks ja keskmeks google docsi kaust, kuhu kõik rühmatööga seonduv rändas.
- Raskuseks kujunes ilmselt see, et hoolimata sellest, et olime kõik innukalt asja juures, oli inimestel erinevatel hetkedel võimalik erinevalt panustada ja seega ei saanud ka kokkuvõttes töömaht kõigil päris sama. Ometi sai valmis töö, mille juures me kõik osalised olime ja millega me kõik rahul olime.
Lugedes Vaiko ja Karmeni postitusi ja mõeldes enda kogemusele siis võn öelda, et jagatud arusaamise tekkimisele rühmas aitavad kaasa
-rühmakaaslaste tundmine reaalses elus
-kõigil on võimalus ja tahe ühistöösse panustada
-võimalus suhtlemiseks ja töötamiseks valida just oma grupile sobivad vahendid.
Sobiva õpikeskkonna valik on äärmiselt oluline ja antud grupile mitte sobiva vahendi nö kohustuslik kasutamine pärsib loomingulist lähenemist, suhtlemist ja koostööd ning piirab võimalusi maksimaalse tuelmuse saavutamiseks.
Friday, March 18, 2011
Saturday, March 12, 2011
Situatiivne õppimine
5. nädala teema on huvitav ja mind alati paelunud, aga ülesanne osutus keerukaks.
Mõte ei tahtnud kuidagi jõuda ühegi aktsepteeritava variandini, et kuidas militaarteemadel uurimuslikku õpet läbi viia. Lõpuks mõtlesin ühe enda poolt läbiviidava kursuse ehk Avaliku esinemise kursuse vaatluse alla võtta ja proovisin sellele uurimuslikku õpet külge pookida. Päris hea ei saanud, aga midagi tuli välja küll.
Teema: Avalik esinemine
Vahendid: Arvuti, internet, videokaamera
Töö käik:
Ülesanne 1. Õppijad otsivad individuaalse tööna internetist või vaatavad televiisorist mitmeid klippe erinevatest avalikest esinemistest.
Järgneb grupitöö, mille käigus õppijad arutavad endale sobivaid vahended kasutades (wiki, foorum, blogi, facebook, e-post, msn jne), mis iseloomustab head avalikku esinejat. Tulemus vormistatakse MS PowerPoint esitlusena, mis pannakse kursuse blogisse üles.
Ülesanne 2. Seejärel jagatakse grupis (õpetaja abiga) omavahel teemad, mis on eelneva ülesande puhul selgununa ideaalse esinemise osad (hääl, kehakeel, kõne sisu jmt) ning igaüks uurib ühte teemat põhjalikumalt kasutades interneti abi. Igaüks postitab oma teema kohta käivad olulised näpunäited kursuse blogiss
Ülesanne 3. Lähtudes enda ja kaaslaste postitatud näpunäidetest koostab igaüks kõne, kannab selle ette ja võtab videosse ning avaldab video kaasõppijatele vaatamseks. Seejärel analüüsitakse üheskoos kommentaaridega esinemist ja vajadusel uuritakse taaskord teooriat juurde.
Ülesanne 4. Iga õppija sõnastab oma õpikogemuse ja edasise õpivajaduse avaliku esinemise vallas.
Mõte ei tahtnud kuidagi jõuda ühegi aktsepteeritava variandini, et kuidas militaarteemadel uurimuslikku õpet läbi viia. Lõpuks mõtlesin ühe enda poolt läbiviidava kursuse ehk Avaliku esinemise kursuse vaatluse alla võtta ja proovisin sellele uurimuslikku õpet külge pookida. Päris hea ei saanud, aga midagi tuli välja küll.
Teema: Avalik esinemine
Vahendid: Arvuti, internet, videokaamera
Töö käik:
Ülesanne 1. Õppijad otsivad individuaalse tööna internetist või vaatavad televiisorist mitmeid klippe erinevatest avalikest esinemistest.
Järgneb grupitöö, mille käigus õppijad arutavad endale sobivaid vahended kasutades (wiki, foorum, blogi, facebook, e-post, msn jne), mis iseloomustab head avalikku esinejat. Tulemus vormistatakse MS PowerPoint esitlusena, mis pannakse kursuse blogisse üles.
Ülesanne 2. Seejärel jagatakse grupis (õpetaja abiga) omavahel teemad, mis on eelneva ülesande puhul selgununa ideaalse esinemise osad (hääl, kehakeel, kõne sisu jmt) ning igaüks uurib ühte teemat põhjalikumalt kasutades interneti abi. Igaüks postitab oma teema kohta käivad olulised näpunäited kursuse blogiss
Ülesanne 3. Lähtudes enda ja kaaslaste postitatud näpunäidetest koostab igaüks kõne, kannab selle ette ja võtab videosse ning avaldab video kaasõppijatele vaatamseks. Seejärel analüüsitakse üheskoos kommentaaridega esinemist ja vajadusel uuritakse taaskord teooriat juurde.
Ülesanne 4. Iga õppija sõnastab oma õpikogemuse ja edasise õpivajaduse avaliku esinemise vallas.
Saturday, March 5, 2011
Mõiste-, mälu- ja järelduskaardid
Kui aus olla siis mina ei olegi siiani endale teadvustanud, et oma mõtete/teadmiste graafilisel kujutamisel on liigid. Tavaliselt ma lihtsalt viskan paberile või arvutise sellise skeemi nagu parajasti vaja. Selles mõttes on selle nädalane teema süsteemiloov ja piltilaiendav olnud.
Mõistekaart on eelkõige asjade, nähtuste jne omavaheliste seoste näitamiseks ja nägemiseks. Ise olen teinud mõistekaarte funktsionikirjelduste ja õppekavade koostamisel näiteks. Lihtsalt selleks, et kaardistada nt rühmaparameediku kõik tegevused ja siis leida nende omavahelised seosed ja võimalus erinevate tegevuste grupeerimiseks.
Mõistekaart tundub olevat rohkem raamides kui nt mälukaart.
Mälukaart on mõeldud minu meelest mingi ühe teema avamiseks ja oma mõtete nö käima panekuks ja selginemiseks. Olles ise Avaliku esinemise kursuse ülem, meenub mulle esimesena mälukaardi kasutusviis sellel kursusel. Nimelt saab mälukaardi abil edukalt kõnet kavandada. Keskmesse paned kirja oma kõne teema ja hakkad sealt siis oma mõtteid harutama ümber selle liikudes järjest kaugemale ja käsitledes korraga ära ühe haru ja liikudes siis tagasi keskme poole ning võttes analüüsi alla järgmise haru. Nt teema „Sel aastal tuleb kevad teisiti“. Küsin miks? Sest 1. Lund on endiselt väga palju 2. Meil on nüüd euroaeg 3. Toimuvad riigikogu valimised. Ja sealt siis edasi. Nii saab kätte kõne juhtmõtted ja argumendid sinna alla.
Järelduskaart on väljanägemiselt eelmistega üsna sarnane, aga mõeldud järelduste välja toomiseks.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et kõik kolm on tänuväärsed mõtete graafliselt ja selgemalt väljendamise vahendid. Ise olen selleks kasutanud VUE’d ja Mindmeister’it. Küll aga tänan siinkohal kaaskursuslasi eriti Ingridit, kelle poolt läbi viidud vahendite analüüs inspireerib üsna mitmeid neist proovima. Ka Kristi, Urve ja Anne blogides oli minu jaoks palju huvitavaid mõtteid ja jagatud kogemusi, mida edaspidi ära kasutada plaanin.
Mõistekaart on eelkõige asjade, nähtuste jne omavaheliste seoste näitamiseks ja nägemiseks. Ise olen teinud mõistekaarte funktsionikirjelduste ja õppekavade koostamisel näiteks. Lihtsalt selleks, et kaardistada nt rühmaparameediku kõik tegevused ja siis leida nende omavahelised seosed ja võimalus erinevate tegevuste grupeerimiseks.
Mõistekaart tundub olevat rohkem raamides kui nt mälukaart.
Mälukaart on mõeldud minu meelest mingi ühe teema avamiseks ja oma mõtete nö käima panekuks ja selginemiseks. Olles ise Avaliku esinemise kursuse ülem, meenub mulle esimesena mälukaardi kasutusviis sellel kursusel. Nimelt saab mälukaardi abil edukalt kõnet kavandada. Keskmesse paned kirja oma kõne teema ja hakkad sealt siis oma mõtteid harutama ümber selle liikudes järjest kaugemale ja käsitledes korraga ära ühe haru ja liikudes siis tagasi keskme poole ning võttes analüüsi alla järgmise haru. Nt teema „Sel aastal tuleb kevad teisiti“. Küsin miks? Sest 1. Lund on endiselt väga palju 2. Meil on nüüd euroaeg 3. Toimuvad riigikogu valimised. Ja sealt siis edasi. Nii saab kätte kõne juhtmõtted ja argumendid sinna alla.
Järelduskaart on väljanägemiselt eelmistega üsna sarnane, aga mõeldud järelduste välja toomiseks.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et kõik kolm on tänuväärsed mõtete graafliselt ja selgemalt väljendamise vahendid. Ise olen selleks kasutanud VUE’d ja Mindmeister’it. Küll aga tänan siinkohal kaaskursuslasi eriti Ingridit, kelle poolt läbi viidud vahendite analüüs inspireerib üsna mitmeid neist proovima. Ka Kristi, Urve ja Anne blogides oli minu jaoks palju huvitavaid mõtteid ja jagatud kogemusi, mida edaspidi ära kasutada plaanin.
Subscribe to:
Posts (Atom)