Iiase analüüs

Siin on minu individuaalne analüüs, nii mõnedki kohad on enda jaoks kahtlased, aga eks ma püüan veel täiendada.


1. Eesti Kaitseväe e-õppe portaal, mis baseerub õpihaldussüsteemil Ilias.
https://eope.ksk.edu.ee/ilias/
ILIAS on NATO/PfP kaitseakadeemiate ja rakendusuuringute instituutide konsortsiumi ADL töögrupi ning Cologne Projecti ülikoolide konsortsiumi poolt arendatav avatud koodiga tarkvara - tasuta kasutatav vabavaraline õpihaldussüsteem veebipõhise õppe arendamiseks ja elluviimiseks.
ILIAS on mõeldud NATO ja PfP riikide sõjaväeliselt korraldatud organisatsioonidele, aga ka teistele riiklikele organisatsioonidele ning huvilistele.
Tarkvara eesmärgiks on tõhustada rahvusvahelist koostööd ja turvalisust veebipõhiste õppimis- ja koostöövõimaluste pakkumise teel. Tarkvara väljatöötamisel ja arendamisel on silmas peetud sõjaväeliselt korraldatud struktuuride eripärasid, uue meedia kasutuskulude vähendamist igasuguses õppetegevuses ning arendustöös tagada kasutajate võimalikult suur mõju.
Hetkel kasutab seda e-õppe keskkonda üle maailma rohkem kui 3000 asutust.

2. Iliast kasutatakse e-kursuste läbiviimiseks, testide ja harjutuste sooritamiseks (nt riigisaladuse test), küsitluste tegemiseks, õppevara hoidlana.

3. Iliasele saab ligi kõikjalt, kus on internetiühendus. Kasutamine on sisselogimisega ja Kaitseväe Iliase administraator peab kasutajaks saamise soovi heaks kiitma.

4. Minu töölaud:

Töölauda saab ise endale sobivaks seada ja sinna panna oma soovikohaselt elemente. Töölaualt avanevad sakid:
Uudised – RSS voona endale sobivad uudised.
Minu andmed – saab vaadata ja muta enda profiili.
Kalender – näitab kõikide kursuste, mille liige sa oled olulisi tähtaegu, kokkusaamisi jmt.
Märkmed ja kommentaarid – kogub kokku märkmed, mis oled endale erinevate õpiobjektide juurde teinud või mida teised sinu õpiobjektide juurde teevad.
Minu veebilehed – saab teha oma lemmik netilehtede lingikogu.
Aadressiraamat – kõikide kursuste, mille liige oled, kontaktid, kõikide gruppide, listide ja ka lihtsalt vabalt valitud kontaktid. Võimalus ka otsida süsteemisiseid kontakte.
Edasijõudmine – saab jälgida iseenda edasijõudmist kõikidel kursustel, mille liige ollakse.

Varamu:

Õppematerjalid – EKV struktuuriüksuste õppematerjalid ja kursused.
Avatud kursused – Kõigile kasutajatele avatud kursused nt NATO ja PfP kursused.
Juhendid – juhendid nii õppijatele kui õppejõududele Iliase kasutamiseks.
Info – teave koostöökohtumiste, infopäevade jmt kohta.
Uurimused ja uuringutulemused – andmed jaa analüüsid EKV-s läbiviidud mõningate uuringute kohta.

Otsing:
Saab otsida märksõnade või teemade järgi nt mingit kursust vmt

E-post:

Viimati külastatud:


Kursuse sisu vaade (õppejõul)

Sisu - Selle saki all toimub sisu haldus.
Info – Üldine info kursuse kohta (kes on looja, mihttp://www.blogger.com/img/blank.gifllal tehtud, mitu liiget jne)
Seaded – märked avalikkuse, registreerimise, eeltingimuste, kaardiseadete jmt kohta.
Liikmed – liikmed, grupid, liikmete galerii, liikmete kahttp://www.blogger.com/img/blank.gifart, kiri liikmetele, kohtumised.
Edasijõudmine – kursusel osalejate edasijõudmise jälgimine
Metaandmed
Eksport
Õigused
Aktiveeri õppuri vaade

Kursuse sisu http://www.blogger.com/img/blank.gifvaade (õppuril)
Sisu
Info
Liikmed
Edasijõudmine

5. Kognitiivne õppimiskäsitlus (V. Nagel http://raulpage.org/koolitus/kasvatustead.html)
(Ausubel, Bruner, Gagne, Kohlberg, Lewin, Piaget)
Kognitiivne lähenemine rõhutab inimese mõtlemise, teadlikkuse ja sellega seotult tegevuse arendamist. Inimkäitumise seletamisel toetutakse kõrgematele psüühilistele protsessidele - taju, mälu, fantaasia, mõtlemine, loovus.
Õppimine on meeldiv, eesmärgistatud. Õppimine on tunnetuslik protsess, milles õppija töötleb informatsiooni ja loob kognitiivseid struktuure, mis võimaldavad interpreteerida, organiseerida, säilitada ja reprodutseerida infot.
Õppimine on toiming, mille abil püütakse lahendada probleeme ja saavutada endisest kõrgetasemelist ja paremat toimetulekut. Õppimine toimub aktiivses, avatud suhtlemist ja tegevust soosivas keskkonnas.
Õppijat nähakse aktiivsena, oma tegevust juhtivana, oma teadmiste konstrueerijana ja nende kasutajana. Oluline on õppija oma õppimiseesmärkide seadmine õppimisprotsessis ning oma tegevust pidevalt analüüsiva ja juhtiva mõtlemisviisi arenemine (refleksiooniprotsess).
Hinnangu andmine on kvalitatiivne - hinnangu andmine õppeprotsessis on oluline ja põhineb enesehindamisel. Eesmärgiks on enesejuhtimine oma tegevuse pideva analüüsi kaudu.

Kognitiivsed tööriistad Iliases on:
Foorum, kus kursuslased saavad oma mõtteid ja nägemusi, kogetut ja varem omandatut üksteisega jagada. Uutest foorumipostitustest on võimalik e-kirjaga teade saada. Arutelupostitustele saab lisada ka faile.
Wiki, kus saab ühiselt lahendusi genereerida ja koos teadmist luua.
E-post on kasutusel nii süsteemisiseselt kui ka väljapoole kirjade saatmiseks.
Jututoakutse võimalus "Kes-on-võrgus?"- sektsioonis kursusekaaslaste ja miks mitte ka instruktoritega reaalajas õppeküsimuste üle arutlemiseks.
Värav virtuaalsesse klassiruumi (iLinc).

6. Metakognitiivne tasand — iseenda õppimise üle järje pidamine, selle reflekteerimine.

Metakognitiivsed tööriistad Iliases tundub, et puuduvad.


7. Motivatsiooni tõstvad elemendid Iliases tundub, et puuduvad.


8. Toetuse elemendid
SCORM õpimoodulit kasutades saab õppematerjali sisse panna enesetesti küsimusi, milledel kuvatakse ka vastamisjärgselt korrektsed vastused.
Harjutusi kasutades saab ka küsimustele vastates eksimise korral teada õige vastuse.


9. Õpimustrid
Iliases saab luua õppematerjale-

10. Kõige lihtsam on Iliases lähtuda biheivioristlikust õpikäsitusest. Väga hea tahtmise korral on ehk ühistöövahendeid kasutades lähtuda mõnes kohas ka kognitivismist.

11. Plussid-miinused
+ Kinnine keskkond, kuhu saab koondada kõik Kaitsejõudude kursused, õppevara, küsitlused, testid jmt.
+ Toetab SCORM-standardit.
+ Lihtne kasutada õppejõu ja ka õppija jaoks.

Individuaalne ja rühmatöö

1. Individuaalse tööna plaanin analüüsida õpihaldussüsteemi Ilias. Kas see sobib?

2. Rühatööd teen koos Anne, Viive, Astridi ja Karmeniga uurides Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppejõudude haridustehnoloogilisi pädevusi.

Kuus mütsi

Nagu kursusekaaslasedki maininud on, olen ka mina de Bono 6 mütsiga varemalt juba tuttav. Tõsi pean tunnistama, et ma ise seda õppetöö läbiviimisel kasutanud pole, alati on see kuidagi keeruline tunudnud ja arvasin, et tõenäoliselt on väga raske panna õppijaid sellega kaasa minema. Tegelikult ma siis eelarvasin, sest kogemus puudus.
Aga nähes, kui libedalt läks 6 mõttemõtsi meetodi kasutamine Mart Laanperel aines Aktiivõpe informaatika tunnis, kavatsen ma seda meetodit kindlasti ka ise kasutama hakata.
Meetod on hea eelkõige mingite arutlusteemade puhul, kus on oluline välja tuua erinevad vaatenurgad. Ja ei ole üldse tähtis, kas seda tehakse päris klassis ja päris tunnis või e-klassis. Mulle meeldivad väga Arkadi leidlikud mõtted kasutada mütse nt gruppidesse jagamisel ja värviline google docs.
Ja kui ise näha võimalusi meetodi kasutamiseks, siis ikka arutlemisel nö probleemilahendamisel ja e-õppes siis kas foorumis või tõesti google docsis või muudes ühistöövahendites.

M-õpe

Tuleb tunnistada, et 8. nädala näidetes on palju põnevaid ja enamikke ei tahakski nii öelda otse üle võtta, vaid pigem on need inspireerivad ja tekitavad mõtteid, et aga kuidas mina seda oma õppijatele kohandada saaksin.
Hetkel valisin näitena selle, mis meelde mõlkuma jäi: Tehnoloogia abil reaalajas nt seismograafilise info jälgimine. Eesti kontekstis see ilmselt küll kedagi ei huvitaks, aga meil võiks põnev olla nt meteoroloogilise info jälgimine ja selle põhjal ilma ennustamine. Lapsed saaksid ilma ennustamises isegi võistelda.

Uurimisküsimused:
- Mil määral suurendab selline õppeviis õppetöö välisel ajal õppijate poolt nö vabatahtlikult tehtava õppetöö mahtu?
- Milline on õppijate valmisolek ja huvi vahetult peale projekti lõppu endiselt meteoroloogilisi andmeid jälgida?
- Kui sageli vaatavad õppijad peale projekti lõppu poole aasta jooksul meteoroloogilisi andmeid?

vAndmete kogumiseks kasutaksin küsitlust ja mõnda intervjuud.

Ennastjuhtiv õppija

7. nädala teema oli huvitav ja mulle kui täiskasvanukoolitajale ka väga südamelähedane, aga pakutava materjali hulk kohutas niivõrd, et ei jõudnudki tähtajaks blogisse kokkuvõtet teha. Ka tundus, et tuleb hirmmahukas mõistekaart teha, kuna teema on väga lai. Olles ennastjuhtiva õppija teemat mitu nädalat endas kandnud, tekkis hoopis idee kujutada enesejuhitud õppimist väga minimalistlikult.
Ja saingi sellise jäätisekujulise skeemi. Ennast juhtiv õppija nagu jäätiski on mitmevärviline, erinevate maitsetega, endas üllatusi peitev ja kindlasti iga õpetaja lemmik:). Enesejuhitud õppimise alustaladeks on ise õpieesmärkide seadmine ja ise hiljem ka saavutatu eesmärgipärasuse hindamine.
Jäätise tippu panin elukestva õppe, mis kindlasti ei pea olema osa enesejuhtitud õppimisest, aga mulle meeldiks, kui see nii oleks ja enamasti vist ikka on ka, et kui sa juba oled ennast juhtiv õppija, siis oled sa ennast ka elukestva õppe keerisesse lennutanud.

E-kursuse disainimisel eriti just täiskasvanutele, tuleks kindlasti arvestada kogu jäätist ja lisaks veel ka seda mõjutavaid nooli nagu näiteks kogemus ja kaasinimesed(õppijad). Tuleb võimaldada õppijal ise eesmärke seada, oma õppimist reflekteerida ja hinnata, oma kogemusi kasutada jne jne.