Teadmusjuhtimine teema nr 1

Ülesanne nr 1

1. Teadmusjuhtimise mõiste, sisu ja olemus

Mind kõnetas teadmusjuhtimine kõige rohkem kui väljatöötatud süsteem, mis võimaldab vajalikel teadmistel jõuda õigel ajal neid teadmisi vajavate inimesteni.

See on nagu jalgratas, mis on üheskoos valmis tehtud ja mille iga osa kõik tegijad enamvähem teavad ja tunnevad või vähemasti teavad nad seda, et kui neil on nt tagatulede kohta rohkem infot vaja, siis sellekohast teavet saab just selle kindla inimese käest, sest tema oli see, kes jalgrattale tagatuled tegi.

Teadmusjuhtimine on süteem, kuidas tagada see, et organisatsioonil oleks ühine teadmus. Oma elust näidet tuues, tunnetan ma elgesti, kuidas meie koolis varemalt oli selge teadmusjuhtimine – kõik töötajad teadsid üldjjoontes, millega teised tegelevad, mis neil hetkel käsil olevad projektid on, et siis vajalikul hetkel õige inimese käest vajalikku teadmist ammutada. Seda, et meil oleks selline ühisteadmus juhiti ja jälgiti kooli ülema poolt tublisti. Uue ülemaga on kõik teistmoodi ja julgen öelda, et teadmust meil enam pole – on iseseisvad inimesed oma teadmiste ja infoga. Igaüks teeb oma tööd ja leiutab oma jalgratast.

2. Teadmusjuhtimise kontseptsiooni areng ja selle peamised esindajad

Mulle tundus, et olulised etapid teadmusjuhtimise käsitluse ajaloos olid väljatoodud selliselt:

Teadmusjuhtimise mõiste võeti kasutusele 1980ndate aastate teisel poolel ja selle kasutuselevõttu seostatakse Karl Wiigi nimega.

1996 ja 1997.aastal olid kõige olulisemateks publikatsioonideks, mis mõjutasid teadmusjuhtimise arengut:

 Thomas A. Stewart’i artiklite seeria ajakirjas Fortune (Stewart 1993, 1995), ja

 Ikujiro Nonaka ja Hirotaka Takeuchi (1995) raamat The Knowledge Creating Company.

1959 – Peter F. Drucker võttis kasutusele mõiste teadmustöötaja (knowledge worker)

• 1966 – Michael Polyani tutvustas termineid väljendatavad (explicit knowledge) ja vaiketeadmised (tacit knowledge)

• 1986 – Rootsi teadmusjuhtimise pioneer Karl-Erik Sveiby publitseeris koos Tom Lloydiga The Know-How Company.

• 1991.aastal määrati Leif Edvinsson Skandia intellektuaalse kapitali asepresidendiks, mis oli esimene ametikoht, mis oli otseselt seotud teadmusjuhtimisega

• 1991.aastal avaldas Ikujiro Nonaka Harvard Business Review-s artikli „knowledge-creating company‟, mille põhjal ta avaldas hiljem koos Hirotaka Takeuchi‟ga samanimelise raamatu (1995).

• 1993.aastal ilmus Tom Stewart‟i artikliteseeria ajakirjas Fortune – „Intellectual capital: your company‟s most valuable asset‟ , mis aitas tõsta teadlikkust teadmusjuhtimisest

• 1995 korraldati esimene konverents Ameerika Ühendriikides Houstonis – Knowledge For Strategic Advantage.

• 1996.aastal toimus esimene teadmusjuhtimise konverents Euroopas

• 1998.aastal pealkirjastas maailmapank oma maailma arenguaruande järgnevalt: Knowledge for Development.

3. Teadmusjuhtimise arenguetapid ja sellele iseloomulikud tunnused

I arenguetapp oli seotud eelkõige infotehnoloogiaga. Sellel perioodil tunnetasid suured rahvusvahelised konsultatsioonifirmad informatsiooni ja teadmiste olulisust organisatsioonide edukaks toimetulekuks. Paraku leiti, et firmad pole teadlikud, mis nende erinevates üksustes toimub ja tihtipeale toimus nn „jalgratta leiutamine“. Arvati, et kui erinevad üksused jagaksid teadmisi oleks võimalik hoiduda nn „jalgratta leiutamisest“, tulla edukalt toime konkurentidega ja saada rohkem kasumit. Leiti, et intranetti saab edukalt kasutada organisatsioonisiseste teadmiste jagamiseks ja peamiseks eesmärgiks oli tehnoloogia kasutamine teadmiste jagamise soodustamiseks. Peamisteks märksõnadeks olid „parim kogemus“ (best practice) ja „kogetud õppetunnid“ (lessons learned).

 II arenguetapil tunnetati inimressursside olulisust ja lisandus kultuuridimensioon. Sellel arenguetapil kerkisid esile oluliste märksõnadena „õppiv organisatsioon“ ja „vaiketeadmised“. Peamiseks eesmärgiks oli lahendada probleem, kuidas muuta firmad õppivateks organisatsioonideks ning soodustada vastavaid pürgimusi, arendada reflekteerivaid arutelusid ja keerukuse mõistmist. Oluliseks märksõnaks

kujunesid ka „praktikakogukonnad“ (communities of practice). Praktikakogukonnad on Jean Lave ja Etienne Wengeri (1991) poolt defineeritud kui inimeste grupid, kes jagavad sarnaseid huve, oskusi ja/või elukutset.

III arenguetapil tunnetati otsisüsteemide loomise olulisust, mis olid seotud infodisaini ja struktuuriga ning taksonoomiate arengu ja rakendamisega. Põhiküsimuseks oli see, kuidas kirjeldada ja organiseerida sisu nii, et infokasutaja teaks selle olemasolust ja saaks sellele kiiresti ning kergesti kätte ning seda tulemuslikult kasutada. Selle perioodi märksõnadeks olid sisuhaldus, metaandmed ja taksonoomiad.

Teadmusjuhtimise teoreetikud leiavad, et on võimalik rääkida ka teadmusjuhtimise IV arenguetapist. Sellel etapil on iseloomulik, et tunnetatakse organisatsioonivälise informatsiooni ja teadmiste olulisust. Teadmusjuhtimise eelnevatel etappidel oli põhitähelepanu organisatsioonisisesel informatsioonil ja teadmusel

4. Teadmusjuhtimise lähtealused ja seosed teiste teadusvaldkondadega

Teadmusjuhtimine on seotud mitmete valdkondadega:

 Religioon ja filosoofia (epistemoloogia) võimaldavad mõista teadmiste olemust ja rolli

 Psühholoogia võimaldab mõista teadmiste rolli inimkäitumises

 Majandusteadused ja sotsiaalteadused võimaldavad mõista teadmiste rolli ühiskonnas

Teadmusjuhtimine on tihedalt seotud infojuhtimise ja dokumendihaldusega, juhtimisteooriaga, informatsioonilise infrastruktuuri käsitlustega, õppimise psühholoogiagam epistemoloogiaga, eetikaga, jne.

5. Infojuhtimisele ja teadmusjuhtimisele iseloomulikud tunnused

Infojuhtimine keskendub informatsiooni tõhusale haldamisele ja juhtimisele. Infojuhtimine on organisatsiooni infopoliitika ja –strateegia väljatöötamine, sise- ja välisinfo ressursside kasutamine ja juhtimine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks

Teadmusjuhtimise tähelepanukeskmes on teadmised/teadmus. Kui informatsiooni on võimalik salvestada erinevatel andmekandjatel, siis teadmus on lahutamatult seotud inimestega ja see võimaldab inimestel efektiivselt tegutseda, mis on vajalik organisatsioonide edukaks toimimiseks. Seega võimaldab teadmusjuhtimise strateegia vajalikel teadmistel jõuda õigel ajal neid teadmisi vajavatele inimestele.

Tänapäeval kasutatakse organisatsioonilises kontekstis mõlemaid mõisteid tihti koos - info- ja teadmusjuhtimine - sest nii infojuhtimine kui teadmusjuhtimine on tihedalt läbipõimunud ja mõlemad on olulised organisatsiooni tõhusaks toimimiseks.

6. Teadmiste tüpoloogia

Mulle sümpatiseeris ja minu mõtetega sobis kõige paremini järgmine teooria:

Russell Ackoff, süsteemiteoreetik ja organisatsiooniteooria professor, väidab, et võib eristada 5 kategooriat:

 Andmed (Data): sümbolid

 Informatsioon (Information): Andmed, mis on töödeldud nii, et nad oleksid sobivad kasutamiseks; vastavad küsimustele “kes", “mida", “kus", ja “millal"

 Teadmised (Knowledge): andmete ja informatsiooni kasutamine; vastab küsimusele “kuidas"

 Arusaamine (Understanding): vastab küsimusele “miks“

 Tarkus (Wisdom): hinnatud arusaamine.

Siit aga tekib ka küsimus, et mis täpselt on hinnatud arusaamine? Siis kui ma ise hakkan oma arusaamist hindama? Või teised? Kust läheb piir arusaamise ja tarkuse vahel?

See on see koht, mille üle ma veel edasi mõtlen, et jõuda arusaamiseni ja seejärel tarkuseniJ.

7. Teadmiste hankimise viisid ja allikad

Õppematerjalid olid info hankimise kohta peamiselt ja mitte teadmiste hankimise kohta. Püüan siis ise mõelda, kuidas teadmisi hankida. Eks teadmised ju infost tulenevadki, aga kas sabki otseselt rääkida teadmiste hankimisest või saame me hankida ikkagi ainult infot ja sellest teadmise konstrueerida?

Eesti keeles on ju ilusaid väljendeid nagu teadmisi ammutama ja teadmiste allikas jne, aga mida roohkem mõelda, seda rohkem tundub mulle, et kõik väljast tulev, mida saab hankida ja ammutada ja allikast võtta, on tegelikult hoopis informatsioon ja teadmine ise ning sealt edasi ehk ka tarkus tekib meis endis. Seega justkui ei saagi rääkida teadmiste hankimise viisidest.

Ülesanne nr 2

·         Millised on artikli peamised seisukohad?

Uurides ajakirjandust, konsultatsioonifirmasid, ülikoole ja ärimaailma leiab küll sõna „teadmusjuhtimine“ järjest ohtramat kasutamist, aga süüvides sisusse, põhineb see enamikel juhtudel tehnikal ja on sisult infojuhtimine.  Teadmusjuhtimine peaks eelkõige puudutama inimesi ja nende peas toimuvat. Need, kes aga tituleerivad end teadmusjuhtimisega tegelevat, ei mõista seda päris nii.

·         Milliseid käsitlusi autor infojuhtimisest ja teadmusjuhtimisest esitab?

Autor vaatab lähemalt ajakirjandust, konsultatsioonifirmasid, ülikoole ja ärimaailma, uurides nende käsilusi teadmusjuhtimisest.

·         Millised on seosed infojuhtimise ja teadmusjuhtimise vahel?

Sageli ei osata neil mingit vahet teha. Mõlemad baseeruvad info kättesaadavusel. Lihtsalt ühel juhul on infost saanud teadmine ja teisel juhul on info ikka info.

·         Millised on peamised järeldused, soovitused?

Kõik, kes kasutavad teadmusjuhtimise sõna peaksid järgi mõtlema, kas selle sõna taga ikka peitub see, mida nad sellega mõtlevad, või oleks sobilikum mõnda muud sõna kasutada.

·         Milliseid meetodeid autor kasutab järeldusteni jõudmiseks?

Uurib ajakirjandust ja kirjandust, kodulehti ja ka üht foorumit.

Iiase analüüs

Siin on minu individuaalne analüüs, nii mõnedki kohad on enda jaoks kahtlased, aga eks ma püüan veel täiendada.


1. Eesti Kaitseväe e-õppe portaal, mis baseerub õpihaldussüsteemil Ilias.
https://eope.ksk.edu.ee/ilias/
ILIAS on NATO/PfP kaitseakadeemiate ja rakendusuuringute instituutide konsortsiumi ADL töögrupi ning Cologne Projecti ülikoolide konsortsiumi poolt arendatav avatud koodiga tarkvara - tasuta kasutatav vabavaraline õpihaldussüsteem veebipõhise õppe arendamiseks ja elluviimiseks.
ILIAS on mõeldud NATO ja PfP riikide sõjaväeliselt korraldatud organisatsioonidele, aga ka teistele riiklikele organisatsioonidele ning huvilistele.
Tarkvara eesmärgiks on tõhustada rahvusvahelist koostööd ja turvalisust veebipõhiste õppimis- ja koostöövõimaluste pakkumise teel. Tarkvara väljatöötamisel ja arendamisel on silmas peetud sõjaväeliselt korraldatud struktuuride eripärasid, uue meedia kasutuskulude vähendamist igasuguses õppetegevuses ning arendustöös tagada kasutajate võimalikult suur mõju.
Hetkel kasutab seda e-õppe keskkonda üle maailma rohkem kui 3000 asutust.

2. Iliast kasutatakse e-kursuste läbiviimiseks, testide ja harjutuste sooritamiseks (nt riigisaladuse test), küsitluste tegemiseks, õppevara hoidlana.

3. Iliasele saab ligi kõikjalt, kus on internetiühendus. Kasutamine on sisselogimisega ja Kaitseväe Iliase administraator peab kasutajaks saamise soovi heaks kiitma.

4. Minu töölaud:

Töölauda saab ise endale sobivaks seada ja sinna panna oma soovikohaselt elemente. Töölaualt avanevad sakid:
Uudised – RSS voona endale sobivad uudised.
Minu andmed – saab vaadata ja muta enda profiili.
Kalender – näitab kõikide kursuste, mille liige sa oled olulisi tähtaegu, kokkusaamisi jmt.
Märkmed ja kommentaarid – kogub kokku märkmed, mis oled endale erinevate õpiobjektide juurde teinud või mida teised sinu õpiobjektide juurde teevad.
Minu veebilehed – saab teha oma lemmik netilehtede lingikogu.
Aadressiraamat – kõikide kursuste, mille liige oled, kontaktid, kõikide gruppide, listide ja ka lihtsalt vabalt valitud kontaktid. Võimalus ka otsida süsteemisiseid kontakte.
Edasijõudmine – saab jälgida iseenda edasijõudmist kõikidel kursustel, mille liige ollakse.

Varamu:

Õppematerjalid – EKV struktuuriüksuste õppematerjalid ja kursused.
Avatud kursused – Kõigile kasutajatele avatud kursused nt NATO ja PfP kursused.
Juhendid – juhendid nii õppijatele kui õppejõududele Iliase kasutamiseks.
Info – teave koostöökohtumiste, infopäevade jmt kohta.
Uurimused ja uuringutulemused – andmed jaa analüüsid EKV-s läbiviidud mõningate uuringute kohta.

Otsing:
Saab otsida märksõnade või teemade järgi nt mingit kursust vmt

E-post:

Viimati külastatud:


Kursuse sisu vaade (õppejõul)

Sisu - Selle saki all toimub sisu haldus.
Info – Üldine info kursuse kohta (kes on looja, mihttp://www.blogger.com/img/blank.gifllal tehtud, mitu liiget jne)
Seaded – märked avalikkuse, registreerimise, eeltingimuste, kaardiseadete jmt kohta.
Liikmed – liikmed, grupid, liikmete galerii, liikmete kahttp://www.blogger.com/img/blank.gifart, kiri liikmetele, kohtumised.
Edasijõudmine – kursusel osalejate edasijõudmise jälgimine
Metaandmed
Eksport
Õigused
Aktiveeri õppuri vaade

Kursuse sisu http://www.blogger.com/img/blank.gifvaade (õppuril)
Sisu
Info
Liikmed
Edasijõudmine

5. Kognitiivne õppimiskäsitlus (V. Nagel http://raulpage.org/koolitus/kasvatustead.html)
(Ausubel, Bruner, Gagne, Kohlberg, Lewin, Piaget)
Kognitiivne lähenemine rõhutab inimese mõtlemise, teadlikkuse ja sellega seotult tegevuse arendamist. Inimkäitumise seletamisel toetutakse kõrgematele psüühilistele protsessidele - taju, mälu, fantaasia, mõtlemine, loovus.
Õppimine on meeldiv, eesmärgistatud. Õppimine on tunnetuslik protsess, milles õppija töötleb informatsiooni ja loob kognitiivseid struktuure, mis võimaldavad interpreteerida, organiseerida, säilitada ja reprodutseerida infot.
Õppimine on toiming, mille abil püütakse lahendada probleeme ja saavutada endisest kõrgetasemelist ja paremat toimetulekut. Õppimine toimub aktiivses, avatud suhtlemist ja tegevust soosivas keskkonnas.
Õppijat nähakse aktiivsena, oma tegevust juhtivana, oma teadmiste konstrueerijana ja nende kasutajana. Oluline on õppija oma õppimiseesmärkide seadmine õppimisprotsessis ning oma tegevust pidevalt analüüsiva ja juhtiva mõtlemisviisi arenemine (refleksiooniprotsess).
Hinnangu andmine on kvalitatiivne - hinnangu andmine õppeprotsessis on oluline ja põhineb enesehindamisel. Eesmärgiks on enesejuhtimine oma tegevuse pideva analüüsi kaudu.

Kognitiivsed tööriistad Iliases on:
Foorum, kus kursuslased saavad oma mõtteid ja nägemusi, kogetut ja varem omandatut üksteisega jagada. Uutest foorumipostitustest on võimalik e-kirjaga teade saada. Arutelupostitustele saab lisada ka faile.
Wiki, kus saab ühiselt lahendusi genereerida ja koos teadmist luua.
E-post on kasutusel nii süsteemisiseselt kui ka väljapoole kirjade saatmiseks.
Jututoakutse võimalus "Kes-on-võrgus?"- sektsioonis kursusekaaslaste ja miks mitte ka instruktoritega reaalajas õppeküsimuste üle arutlemiseks.
Värav virtuaalsesse klassiruumi (iLinc).

6. Metakognitiivne tasand — iseenda õppimise üle järje pidamine, selle reflekteerimine.

Metakognitiivsed tööriistad Iliases tundub, et puuduvad.


7. Motivatsiooni tõstvad elemendid Iliases tundub, et puuduvad.


8. Toetuse elemendid
SCORM õpimoodulit kasutades saab õppematerjali sisse panna enesetesti küsimusi, milledel kuvatakse ka vastamisjärgselt korrektsed vastused.
Harjutusi kasutades saab ka küsimustele vastates eksimise korral teada õige vastuse.


9. Õpimustrid
Iliases saab luua õppematerjale-

10. Kõige lihtsam on Iliases lähtuda biheivioristlikust õpikäsitusest. Väga hea tahtmise korral on ehk ühistöövahendeid kasutades lähtuda mõnes kohas ka kognitivismist.

11. Plussid-miinused
+ Kinnine keskkond, kuhu saab koondada kõik Kaitsejõudude kursused, õppevara, küsitlused, testid jmt.
+ Toetab SCORM-standardit.
+ Lihtne kasutada õppejõu ja ka õppija jaoks.

Individuaalne ja rühmatöö

1. Individuaalse tööna plaanin analüüsida õpihaldussüsteemi Ilias. Kas see sobib?

2. Rühatööd teen koos Anne, Viive, Astridi ja Karmeniga uurides Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppejõudude haridustehnoloogilisi pädevusi.

Kuus mütsi

Nagu kursusekaaslasedki maininud on, olen ka mina de Bono 6 mütsiga varemalt juba tuttav. Tõsi pean tunnistama, et ma ise seda õppetöö läbiviimisel kasutanud pole, alati on see kuidagi keeruline tunudnud ja arvasin, et tõenäoliselt on väga raske panna õppijaid sellega kaasa minema. Tegelikult ma siis eelarvasin, sest kogemus puudus.
Aga nähes, kui libedalt läks 6 mõttemõtsi meetodi kasutamine Mart Laanperel aines Aktiivõpe informaatika tunnis, kavatsen ma seda meetodit kindlasti ka ise kasutama hakata.
Meetod on hea eelkõige mingite arutlusteemade puhul, kus on oluline välja tuua erinevad vaatenurgad. Ja ei ole üldse tähtis, kas seda tehakse päris klassis ja päris tunnis või e-klassis. Mulle meeldivad väga Arkadi leidlikud mõtted kasutada mütse nt gruppidesse jagamisel ja värviline google docs.
Ja kui ise näha võimalusi meetodi kasutamiseks, siis ikka arutlemisel nö probleemilahendamisel ja e-õppes siis kas foorumis või tõesti google docsis või muudes ühistöövahendites.

M-õpe

Tuleb tunnistada, et 8. nädala näidetes on palju põnevaid ja enamikke ei tahakski nii öelda otse üle võtta, vaid pigem on need inspireerivad ja tekitavad mõtteid, et aga kuidas mina seda oma õppijatele kohandada saaksin.
Hetkel valisin näitena selle, mis meelde mõlkuma jäi: Tehnoloogia abil reaalajas nt seismograafilise info jälgimine. Eesti kontekstis see ilmselt küll kedagi ei huvitaks, aga meil võiks põnev olla nt meteoroloogilise info jälgimine ja selle põhjal ilma ennustamine. Lapsed saaksid ilma ennustamises isegi võistelda.

Uurimisküsimused:
- Mil määral suurendab selline õppeviis õppetöö välisel ajal õppijate poolt nö vabatahtlikult tehtava õppetöö mahtu?
- Milline on õppijate valmisolek ja huvi vahetult peale projekti lõppu endiselt meteoroloogilisi andmeid jälgida?
- Kui sageli vaatavad õppijad peale projekti lõppu poole aasta jooksul meteoroloogilisi andmeid?

vAndmete kogumiseks kasutaksin küsitlust ja mõnda intervjuud.

Ennastjuhtiv õppija

7. nädala teema oli huvitav ja mulle kui täiskasvanukoolitajale ka väga südamelähedane, aga pakutava materjali hulk kohutas niivõrd, et ei jõudnudki tähtajaks blogisse kokkuvõtet teha. Ka tundus, et tuleb hirmmahukas mõistekaart teha, kuna teema on väga lai. Olles ennastjuhtiva õppija teemat mitu nädalat endas kandnud, tekkis hoopis idee kujutada enesejuhitud õppimist väga minimalistlikult.
Ja saingi sellise jäätisekujulise skeemi. Ennast juhtiv õppija nagu jäätiski on mitmevärviline, erinevate maitsetega, endas üllatusi peitev ja kindlasti iga õpetaja lemmik:). Enesejuhitud õppimise alustaladeks on ise õpieesmärkide seadmine ja ise hiljem ka saavutatu eesmärgipärasuse hindamine.
Jäätise tippu panin elukestva õppe, mis kindlasti ei pea olema osa enesejuhtitud õppimisest, aga mulle meeldiks, kui see nii oleks ja enamasti vist ikka on ka, et kui sa juba oled ennast juhtiv õppija, siis oled sa ennast ka elukestva õppe keerisesse lennutanud.

E-kursuse disainimisel eriti just täiskasvanutele, tuleks kindlasti arvestada kogu jäätist ja lisaks veel ka seda mõjutavaid nooli nagu näiteks kogemus ja kaasinimesed(õppijad). Tuleb võimaldada õppijal ise eesmärke seada, oma õppimist reflekteerida ja hinnata, oma kogemusi kasutada jne jne.

Ühis- ja ühesõpe

Panen kirja oma mõtted 6. nädala teemadel ja toon välja kaks erinevat ja minu jaoks õpetlikku juhtu, milles ma mõlemal juhul olen osalenud ise õppijana.

1. Wiki-lugu
Juba üsna pikka aega kulgenud e-õppekursusel, kus senini oli olnud vaid individuaalne töö, mis tähendas igal nädalal ise materjalidega tutvumist ja ülesannete lahendamist, soovitav oli lugeda ka teiste töid ja neid foorumis kommenteerida. Õppijaid oli kursusel üle 30.
Ja peaaegu viimase ülesandena kursuse lõpus tuli teha rühmatööd. See oli situatsiooni lahendamine wikis.

- Rühmas oli 5-6 liiget (enam täpselt ei mäleta) ja rühmad jagati õppejõu poolt. Kokuvõttes tegime selle töö ära kolmekesi, kuna rühmade jagamisel ei olnud arvestatud seda, et nagu e-õppes pahatihti juhtub, olid teised grupiliikmed oma tegemistega alles mingite eelnevate nädalate ülesannete juures ja ei olnud ilmslet isegi niikaugele veel vaadanud, et neil tuleks parajasti juba rühmatöösse panustada. Tegin tagasisdies kursusele ka ettepaneku, et rühmad võiks tekkida parajasti oma sooritustega samas järgus oelvatest inimestest.

- Raskused ilmnesid selles, et see sama wiki oli meie ainuke suhtluskoht ja me käisime seal kõik erinevatel aegadel ja kuidai ei tekkinud sellist koos tegemist ega ka ülesannete jagamist. Asi lahenes taaskord nagu individuaalne töö, et igaüks lisas mingid oma asjad ja keegi teise tehtut suurt puutuda ei julgenud.
Pool aega kulus ilmselt imestamisele, kus on teised rühma liikmed ja keegi ei haaranud nö juhirolli ja ei suunanud tegutsemist. Juhi tekkimine või muul moel tegevuse kokku leppimine oleks antud olukorras väga vajalik olnud.


2. Hajutatud õpikeskkond
Teine lugu oli hoopis teistsugune. Siin oli tegu osaliselt veebipõhise kursusega ja seega tundsin ma kõiki inimesi, kellega ühes rühmas olin, ka päriselus.

- 4-sed rühmad sai ise moodustada. Oles ülesande kätte saanud, hakkas meie vahel tihe suhtlus kasutades erinevaid suhtluskanaleid e-postist ja skypeist blogideni. Üsna ruttu kujunes meie ühise töö südameks ja keskmeks google docsi kaust, kuhu kõik rühmatööga seonduv rändas.

- Raskuseks kujunes ilmselt see, et hoolimata sellest, et olime kõik innukalt asja juures, oli inimestel erinevatel hetkedel võimalik erinevalt panustada ja seega ei saanud ka kokkuvõttes töömaht kõigil päris sama. Ometi sai valmis töö, mille juures me kõik osalised olime ja millega me kõik rahul olime.


Lugedes Vaiko ja Karmeni postitusi ja mõeldes enda kogemusele siis võn öelda, et jagatud arusaamise tekkimisele rühmas aitavad kaasa
-rühmakaaslaste tundmine reaalses elus
-kõigil on võimalus ja tahe ühistöösse panustada
-võimalus suhtlemiseks ja töötamiseks valida just oma grupile sobivad vahendid.
Sobiva õpikeskkonna valik on äärmiselt oluline ja antud grupile mitte sobiva vahendi nö kohustuslik kasutamine pärsib loomingulist lähenemist, suhtlemist ja koostööd ning piirab võimalusi maksimaalse tuelmuse saavutamiseks.