Kui aus olla siis mina ei olegi siiani endale teadvustanud, et oma mõtete/teadmiste graafilisel kujutamisel on liigid. Tavaliselt ma lihtsalt viskan paberile või arvutise sellise skeemi nagu parajasti vaja. Selles mõttes on selle nädalane teema süsteemiloov ja piltilaiendav olnud.
Mõistekaart on eelkõige asjade, nähtuste jne omavaheliste seoste näitamiseks ja nägemiseks. Ise olen teinud mõistekaarte funktsionikirjelduste ja õppekavade koostamisel näiteks. Lihtsalt selleks, et kaardistada nt rühmaparameediku kõik tegevused ja siis leida nende omavahelised seosed ja võimalus erinevate tegevuste grupeerimiseks.
Mõistekaart tundub olevat rohkem raamides kui nt mälukaart.
Mälukaart on mõeldud minu meelest mingi ühe teema avamiseks ja oma mõtete nö käima panekuks ja selginemiseks. Olles ise Avaliku esinemise kursuse ülem, meenub mulle esimesena mälukaardi kasutusviis sellel kursusel. Nimelt saab mälukaardi abil edukalt kõnet kavandada. Keskmesse paned kirja oma kõne teema ja hakkad sealt siis oma mõtteid harutama ümber selle liikudes järjest kaugemale ja käsitledes korraga ära ühe haru ja liikudes siis tagasi keskme poole ning võttes analüüsi alla järgmise haru. Nt teema „Sel aastal tuleb kevad teisiti“. Küsin miks? Sest 1. Lund on endiselt väga palju 2. Meil on nüüd euroaeg 3. Toimuvad riigikogu valimised. Ja sealt siis edasi. Nii saab kätte kõne juhtmõtted ja argumendid sinna alla.
Järelduskaart on väljanägemiselt eelmistega üsna sarnane, aga mõeldud järelduste välja toomiseks.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et kõik kolm on tänuväärsed mõtete graafliselt ja selgemalt väljendamise vahendid. Ise olen selleks kasutanud VUE’d ja Mindmeister’it. Küll aga tänan siinkohal kaaskursuslasi eriti Ingridit, kelle poolt läbi viidud vahendite analüüs inspireerib üsna mitmeid neist proovima. Ka Kristi, Urve ja Anne blogides oli minu jaoks palju huvitavaid mõtteid ja jagatud kogemusi, mida edaspidi ära kasutada plaanin.
No comments:
Post a Comment