Kuna olen 2. nädala ülesandega pisut ajaliselt maha jäänud, siis jõudsin enne oma postituse tegemist üle vaadata ka kaaskursuslaste blogid. Lootsin küll erinevaid arvamusi ja emotsioone, aga kokkuvõttes ei hakanud ma kellegi tehtut isegi kommenteerima, kuna arvamused on laias laastus täpselt ühesugused ja ühtivad ka minu enda mõtetega.
Enda puhul panin imeks, et tavaliselt ma teadlikult hoian ennast tagasi, et kui mingi asi on väga üleskiidetud, siis ma isegi ei hakka seda lähemalt uurima enne, kui enamikel esimene hullus juba möödunud on. Nii olen siiani ka iPadil laskunud endast mööda minna ja nüüd langesin video vaatamisel kohe reklaami ohvriks:).
iPad jättis tõepoolest mulje nagu ka nt Arkadi blogist lugeda võis, et tegu on justkui tavalise sülearvutiga st lubavused on samad ja ta tundub õppimiseks ja töötamiseks sisuliselt samaväärne olevet. Aga loomulikult ei jäänud mul tähelepanemata see, et iPad on tunduvalt väiksem ja kergem kaasas vedada ning teda saab pea igas olukorras kasutada nt sülearvutit mina igal pool välja ei tiri, sest just see süles hoidmine või käsivarrele toetamine ei meeldi mulle. iPad tundub selles suhtes tunduvalt mugavam. Kuna teda on lihtne kaasas kanda ja kasutada, siis võiks eeldada, et seda saab õpiotstarbel kasutada väga laialt. Kohe kui nt pargipingil istudes või bussi oodates midagi põnevat, õppimisväärset ja jagamisväärset märkad, saad selle kas endale iPadi abil üles tähendada või iPadi kasutada seda oma õpingukaaslastega jagamiseks või jagada oma avastust või mõtet koheselt kogu maailmaga.
Aga jah, samas nõustun ma igati ka Viivega, et iPad pole mitte võluvahend, mis vaata et sinu eest ise ka õpib, vaid see on üks lisavõimalus, mida õppimiseks ära kasutada.
Kokkuvõtvalt ütlen, et antud video ja kaaslaste ning iseeenda mõtted tekitasid minus suurt huvi iPadi lähemalt uurida, käes hoida, kasuatmist proovida:)
No comments:
Post a Comment